LAZ

Lvovi Autobussi Tehas (LAZ)

Львовский Автобусный Завод (ЛАЗ)

Strõiskaja 45, Lvov, Ukraina, 79026
79026, г.Львов, ул.Стрыйская, д.45

 

Selle tehase asutamise ajaks loetakse 21. maid 1945 – tol päeval alustati tulevase rajatise ehitustöid.Juba 1949. aastal, enne ehitustööde täieliku valmimist, pandi siin käima varuosade tootmine autokraanadele, mille koostetöid teostati naabruses asuvas autolaadurite tehases. Tolsamal 1949. aasta 26. aprillil tehti NSVL-i Ministrite Nõukogu korraldusega tehasele ülesandeks hakata tootma elektersõidukeid ja autobusse ning sellest hetkest nimetatakse tehast Lvovi Autobussitehaseks.
Aastatel 1950-1951 toodeti LAZ-is partii elektersõidukeid ning saadeti need Moskvasse ja Leningradi katsesõitudele. Samal perioodil pandi tehases täies mahus käima autokraanade АК-32 tootmine ZiS-150 šassii baasil.
1953. aastal, pärast valitsuse otsust „Nõukogude kaubanduse edasise arengu kohta“,  tehti tehasele ülesandeks hakata tootma furgoonautosid ja nende haagiseid, aga ka kauplusautode haagiseid. Koostöös teiste Lvovi ettevõtetega valmistati tehases veel kaheteljelisi kasthaagiseid ja ripphaagiseid.
Alguses kavatseti hakata LAZ-is tootma ZiS-155 busse, aga LAZ-i konstruktorid otsustasid luua omaenda autobussi, milles mootor oli tagumise paigutusega. Esimene katseeksemplar valmistati 1956. aastal ja juba järgmisel aastal hakati seda bussi seeriaviisiliselt tootma. Baasbussi põhjal loodi Lvovis väga kiiresti linnadevahelistele ja turistiliinidele mõeldud modifikatsioonid, mis samuti seeriatootmisse läksid. Pidevalt moderniseeritavad esimese põlvkonna LAZ bussid tulid konveierilt kuni 2002. aastani. See on rekordaeg, mille jooksul ühes tehases on ühte autobussi mudelit toodetud!
Aastate jooksul on LAZ-is loodud palju unikaalseid ja eksperimentaalseid busse. Need eribussid teenindasid Baikonuril kosmonaute ja võtsid osa rahvusvahelistest autobussinädalatest Nizzas, teenindasid 1980. aasta Olümpiamängude külalisi ja abistasid Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisel.
XX sajandi 70. aastate lõpus jõuti Lvovis diiselmootoriga teise põlvkonna linnalähedaste liinibusside tootmiseni, uued turistibusside mudelid aga tulid välja 1990. aastal.
Pärast 1991. aasta sündmusi, kui Ukraina sai iseseisvaks riigiks, jäid LAZ-is bussitootmise mahud tunduvalt väiksemaks. Sellel perioodil tehti palju katseid töötada välja uued baasbusside versioonid ja neid tarbijatele pakkuda, kuid ei saavutatud peaaegu mingit edu. Aastatega läks olukord tehases aina hullemaks, kuni 2002. aastal said tehase aktsiate kontrollpaki endale Vene ärimehed. Sellest hetkest toimusid tehases suured muutused – kõik vanad mudelid võeti tootmisest maha (nende valmistamiseks kasutatud tehniline baas anti üle teisele tehasele) ning tarbijatele hakati pakkuma tugevasti moderniseeritud ja kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinevaid busse. Kõige tähtsam muudatus aga oli, et ettevõtte juhatus vahetati täielikult välja. Selle tulemusena on autobussitehas nüüd üks juhtivaid reisibusside tootjaid endise NSVL-i territooriumil.

Tähelepanu! Mudelid on mitte tähestiku vaid kronoloogilises järjekorras

Autokraanad AK-32 ja LAZ-690
Elektriautod NAMI-LAZ-750
Haagised LAZ-712, LAZ-729, LAZ-742B, 1-APM-3
Furgoonid LAZ-150F
Bussid ja trollid LAZ-695 LAZ-695B LAZ-695T LAZ-695E LAZ-695Ž
LAZ-695M LAZ-695N LAZ-695R LAZ-695NG LAZ-695D
LAZ-360EM ja LAZ-360
LAZ-696
LAZ-697 LAZ-697E LAZ-697M LAZ-697N LAZ-697R
LAZ-698 „Karpatõ-1“ LAZ-698 „Karpatõ-2“ LAZ-698
LAZ-699/ LAZ-699A katsemudelid LAZ-699A LAZ-699N LAZ-699B
LAZ-699P LAZ-699 „Karpatõ“ LAZ-699R
„Ukraina-1“ ja „Ukraina-2“ „Ukraina-67“ ja „Ukraina-69″
„Ukraina-71“ ja „Ukraina-73“
LAZ-4202
LAZ-4207
LAZ-5252 LAZ-52522 LAZ-6205
LAZ-5255
LAZ-A073

Märkasid viga? Anna sellest meile teada

Puudub flash