Moskvitš-A9

Москвич-A9

See eksperimentaalne mikrobussi mudel ehitati 1957. aastal Moskva Väikeautode Tehases MZMA (Московский завод малолитражных автомобилей, МЗМА) I. A. Gladilini ja .V. I. Jevlanovi poolt. Nende Moskvitš-А9 oli üheksakohaline ja põhines loomulikult Moskvitš-402 elementidel, kuid selle rehvid mõõtmetega 6,70-15’’ võeti autolt GAZ-21V: niisuguse lahenduse dikteeris „А9“ kaal (koos varustusega ulatus see 1500 kg-ni). Erinevalt mudeli RAF-977 ühe poolega tagauksest oli siin kandevkerel kahe poolega tagauks. Autole paigaldati tol ajal veel eksperimentaalses seisuses olev mootor Moskvitš-407 ja neljaastmeline käigukast, mida kasutati ka võidusõiduautol Moskvitš-G1-405.

Moskvitš-А9 oli veidi lühem kui RAF-978 (pikkus 4050 mm), kuid samas laiem (2000 mm). Auto kõrgus oli 1810 mm ja teljevahe 2310 mm.

Mikrobussi seeriatootmisse mineku korral oleks Gladilin sellega ühtlustanud ka furgooni kandevõimega 500 kg. Kuid tema furgooni Moskvitš-FVT eksemplari ei ehitatudki lõpuni, sest mudeli „А9“ tootmist ei saadud käima.

Hiljem anti (müüdi) valmis tehtud Moskvitš-А9 eksemplar Moskva Autokerede Tehasele ((Московский завод автомобильных кузовов) (hilisem Moskva Eriotstarbeliste Autode Tehas MZSA Московский завод специализированных автомобилей, МЗСА). Initsiatiiv selleks tuli tolle tehase direktorilt K. D. Durnovilt. Autot kasutati seal vähemalt XX sajandi 60-ndate aastate lõpuni teenistussõidukina – parempoolne voto


Märkasid viga? Anna sellest meile teada

Puudub flash