Autokraanad АK-32 ja LAZ-690

автокраны АК-32 и ЛАЗ-690

LAZ-is autokraanade tootmise otsus võeti vastu 1949. aastal. Seejuures planeeriti toota 3000 autokraanat  aastas. Tegelikult õnnestus Lvovi Autobussitehasel esimesed omatoodetud autokraanad välja lasta alles aastal 1951. Nendeks olid AK-32 autokraanad tõstevõimega 3 tonni, mis põhinesid ZiS-150 šassiil. Õigluse huvides tuleks ära märkida, et see ei olnud puhtalt LAZ-i mudel, vaid taolisi autokraanasid toodeti paljudes tehastes üle kogu NSVL-i, ainult oluliselt väiksemates mahtudes kui LAZ-ile ette kirjutati.
Tänu LAZ-i peakonstruktorile V. V. Oseptšugovile täiustati autokraanat AK-32. Eelkõige standartiseeriti autokraanade tootmiseks kasutatavate materjalide margid ja profiilid. Selle tulemusena vähenes kraana kaal rohkem kui 500 kg võrra. Moderniseeritud kraanale anti nimeks LAZ-690 ja seda toodeti alates 1955. aastast seeriaviisiliselt, alguses ZiS-150 šassiil, hiljem aga ZiL-164 ja ZiL-164А šassiil. LAZ-690 autokraanade välise eritunnusena võib nimetada varuratta kinnituse uut asukohta kabiini taga. LAZ-690 autokraanadele paigaldati kahte tüüpi kraanakabiine (nimetagem neid tinglikult „varasem“ ja „hilisem“). Kõigil hilisematel kraanakabiinidel oli katusel välisvalgustuse lamp.