KrAZ-TšR-3130
КрАЗ-ЧР-3130
Samaaegselt mudeliga KrAZ-TšR-3120 töötas tehas välja ka traditsioonilisema neljateljelise konstruktsiooni, millele anti tähis KrAZ -TšR-3130. Ka see auto loodi juba 1982. aastal ja kujutas endast samuti konstruktorite poolt väljapakutavate ideede kontrollimiseks mõeldud käiguvõimelist maketti.
KrAZ-TšR-3130 oli olulisel määral ühtlustatud seeriaviisilise mudeliga KrAZ-260. Teise juhitava silla jaoks kasutati originaalkonstruktsiooni – see oli läbivat tüüpi ja andis jõuvõtukarbilt saadava pöördemomendi esimesele juhitavale sillale. Kummalgi esisillal oli individuaalne vedrustus, milles kasutati õõtshoobasid ja amortisaatoreid.
Sõiduki raamiks oli seeriatoodetud terasprofiilist raam, mille pikitala ülemist ja alumist „riiulit“ oli tugevdatud.
Nagu KrAZ-TšR-3120, nii sai ka see auto mitmel kütusetüübil töötava diiselmootori JaMZ-8421, mis paiknes kabiini taga ja ulatus osaliselt ka kabiini sisse. Jahutussüsteemi radiaator asus raami sees ja sellele ligipääsemiseks avati kabiinis spetsiaalne luuk. Kabiin ei olnud üles pööratav.
Sellel autol oli puldankatusega pikendatud koormaplatvorm mudelilt KrAZ -260.
1982. aasta lõpus esitati autod KrAZ-TšR-3120 ja KrAZ-TšR-3130 sõjaväelastele ülevaatamiseks. Nende otsus oli, et teemaga „Otkrõtije“ („Открытие“) tuleb jätkata ning et 6х6 veolised autod peavad olema kapotiga, 8х8 veolised sõidukid aga mootori kohal paikneva kabiiniga. Seejuures tehti esialgne tehniline ülesanne mitmete parameetrite osas rangemaks: näiteks pidid autod suutma töötada 12 tundi väga tolmustes tingimustes (kuni 1,5 g/m³) jne.
Edaspidiste konstruktoritööde käigus koorus konstruktsioonist KrAZ -TšR-3130 välja auto KrAZ-6316.
Samuti peaks siinkohal ära märkima, et Nižegorodi (varem Gorki) Tsentraalne Teaduslik Uurimisinstituut „Burevestnik“ (Burevestnik) ehitas XX sajandi 80-ndatel aastatel KrAZ -TšR-3130 šassiile katseeksemplari ratastel liikuvast suurtükiväe lahingumasinast 2S27 „Msta-K“ („Мста-К“) (hiljem prooviti analoogset konstruktsiooni ka šassiil Ural-5323) – fotol ülal paremal. Tulistamise ajal tagati sõiduki stabiilsus väljasirutatavate tugijalgadega. Nende lahingkasutuse osas nähti ette, et rindejoonega paralleelsetel teedel sõidavad nende suurtükiväe liikurmasinate patareid, mis on valmis igal hetkel tule avama („Msta“ maksimaalseks laskekauguseks oli kuni 24,7 km) ja pärast lahingülesande täitmist laskepositsioonilt lahkuma.
Märkasid viga? Anna sellest meile teada