ZIS-150
ЗИС-150
1956. aastal nimetati Stalini nimeline tehas ümber Lihatšjovi nimeliseks tehaseks. Seoses sellega said osa autodest ZIS-150 väljalaske lõpu eel kapotile uue tähisega “ZIL” vabrikumärgi endise “ZIS” asemel. Esimeste väljalaskeaastate autod valmistati lihtsustatud puit-metallkabiiniga, mis asendati 1950. aastal natuke teise kujuga täismetallkabiiniga (vt. fotot ülal).
Kabiini tuuleklaas koosneb kahest poolest. Vasak pool on ülestõstetav, see kinnitub mehhanismi abil mistahes asendis. Kabiini tagaseinas on aken, mille välisküljele on paigaldatud kaitsevõrk. Iseärasustest tasub märkida, et vaatamata asjaolule, et veoplatvormil oli kolm lahtikäivat poorti, oli mõningates sõjaväe tellimustes nõudmine valmistada autod ühe tagumise lahtikäiva luugiga.
ZIS-150 lasti välja mitte üksnes NSVL-s (autotehastes ZIS, KАZ, DAZ), vaid nõukogude tehnilise dokumentatsiooni järgi ka tehastes “Stjagul Rošu” (Rumeenia) ja “Tsefan“ (Hiina).
Toodeti modifikatsioone ZIS-156, mis oli ette nähtud töötamiseks surugaasiga ja ZIS-120N, sadulveokit.
Vasakpoolne mudeli on valmistanud töökoda AGD, parempoolse mudeli töökoda ALF.
Vasakoolne mudel on valmistatud töökojas Kimmerija, parempoolse mudeli töökoda Uralski Sokol.
Mudel on valmistatud töökojas Sarlab.
Märkasid viga? Anna sellest meile teada