Teine katsebuss LAZ-699A „Karpatõ“

Tollesama 1960. aasta detsembris valmisid veel kaks LAZ-699А „Karpatõ“ eksemplari, mille konstruktsioon vastas täielikult eelnevale eksemplarile, kui välja arvata ühele neist paigaldatud pneumoelektrilise lülitusega kaug-käiguvahetus, kuid kõige tähtsam on, et nende busside salongi planeering oli teistsugune kui LAZ-699 puhul. Garderoobist ja tualettruumist loobuti, vabaks jäänud ruumi arvel aga suurendati istekohtade arvu 41-ni. Lisaks oli võimalik bussi esiossa paigaldada kaks kokkukäivat istet. Edaspidi loeti sellist planeeringut standardiks ja kõik hilisemad katsebussid kujutasid endast LAZ-699А modifikatsioone.

Uued bussid erinesid esialgsest variandist ka välimuse poolest – tähelepanuäratav oli nelja sõidutulega teevalgustus, kusjuures tuled paiknesid üksteise kohal. Samuti olid kere külgedel teistsugused ehisliistud ja loomulikult oli erinevuseks „kahekorruseline“ embleem ühel neist bussidest (nimelt pneumoelektrilise süsteemiga eksemplaril, mille tunneb ära ka ümarate rattakoobaste järgi, kuna teise sõiduki eesmistel rattakoobastel oli märgatav ülemine mahalõige).