LAZ-695 Lvov

ЛАЗ-695 “Львiв”

Esimene katsebuss
1-ый опытный автобус

 

 

 

 

 

Paralleelselt uue tehase ehitustöödega ning seal uute haagiste ja autokraanade tootmise käimapanemisega organiseeriti konstruktorite kollektiiv, mida hakkas juhendama V.V.Oseptšugov. Esialgu planeeriti hakata Lvovi Autobussitehases tootma busse ZiS-155, kuid see väljavaade ei rahuldanud konstruktoribüroo noort kollektiivi eesotsas Viktor Vassiljevitšiga. LAZ-i esimese direktori B. P. Kaskadamovi mälestuste järgi nakatas Oseptšugov noored, äsja instituudi loengusaalist tulnud konstruktorid, oma „bussipisikuga“.
LAZ-is omaenda bussimudeli loomise initsiatiiv sai toetuse ka „ülaltpoolt“ ja LAZ-i jaoks osteti kõige kaasaegsemate Euroopa autobusside eksemplarid: Magirus, Neoplan, Mercedes. Neid uuriti, katsetati ja vaadeldi LAZ-i tootmistehnoloogia seisukohast ning 1955. aasta lõpuks oligi Lvovi tehase „esiklapse“ konstruktsioon praktiliselt valmis mõeldud. Projekteerimisel lähtuti peamiselt bussi Mercedes-Benz 321 konstruktsioonist, välised stiilijooned aga võeti bussilt Magirus – foto 1 ja foto2.
Selles Lvovi autobussis kasutati esimest korda NSVL-is mootori tagumist pikipaigutust (juhtiv konstruktor G. Nagorjak). Samuti kasutati esmakordselt Venemaal integreeritud süsteemi kere kandva alusega (juhtiv konstruktor K. Atojan), kus kere alumine osa koosneb fermina kokkukeevitatud nelinurksetest torudest ja täidab ka alusraami osa. Katsebussi kere välispind oli duralumiiniumlehtedest, mis kinnitati kereraamile „elektroklambritega“ (punktkeevitusega).
Ka bussi mittelineaarsete omadustega hoobvedrustus oli NSVL-is esmakordne (juhtiv konstruktor I. Zatserkovnõi). Selle jäikus koormuse suurenedes praktiliselt ei muutunud ja buss sõitis ühtemoodi sujuvalt nii tühjalt kui ka täiskoormaga.
Autobussi „Lvov” („Львов“) esimene katseeksemplar valmis 12. veebruaril 1956, vahetult enne NLKP XX istungjärku. Veidi hiljem anti bussile indeksiks LAZ-695. Esimesel bussil ei olnud algul külgmisi ehisliiste ja tagumine uks oli kahe poolega. Liistud ja nelja poolega uks ilmusid konstruktsiooni täiustamise tulemusena veel tolsamal 1956. aastal.
Istekohti oli bussis 27, reisijate koguarvuks oli 35. Bussile paigaldati mootor ZiL-158L maksimaalse võimsusega 109 hj.
Teine katsebuss
Kolmas katsebuss
Neljas katsebuss
Viies katsebuss
Kuues katsebuss
Seitsmes katsebuss


Märkasid viga? Anna sellest meile teada

Puudub flash