GAZ-69

ГАЗ-69

Autot GAZ-69 (1952-1972) hakati välja töötama juba 1946. aastal ja seda tegevust juhtis G. M. Wasserman. Katseeksemplaridele pandi nimeks „Truženik“ („Труженик“). 1954. aastal hakati autot paralleelselt tootma ka Uljanovski Autotehases  ja kuni 1956. aastani toimuski tootmine kahes tehases korraga. Alates 1956. aastast lasti mudelit GAZ-69 välja ainult Uljanovskis.

Rohkem kui 60% GAZ-69 detailidest olid ühtlustatud teiste tolle aja mudelitega – GAZ-20, GAZ-51А, GAZ-12. Uuena projekteeriti auto raam, kere, vedavad sillad ja jõuvõtt.

Esimesed kakskümmend GAZ-69 eksemplari saadeti puutumatule maastikule Kasahstani Petropavlovski oblastisse ja juba 1956. aastast hakati neid eksportima. Alljärgnev on väljavõte tolle aja Prantsuse autoajakirjast: „Uljanovski maasturitel läbi Aafrika.
Ajakirja numbrites 20 ja 21 jutustasime grupist Itaalia ränduritest, kes võtsid ette kaheaastase reisi läbi Aafrika, kasutades Nõukogude autosid GAZ-69 ja UAZ-452.
Selle reisi esimene etapp on läbitud ning hõlmas Põhja-Aafrikat, Tuneesiat, Alžeeriat ja Marokot. Autod jätsid selja taha 4000 km raskestiläbitavaid teid ja liiva. Sellised tingimused tõid välja Nõukogude autode kõik omadused.
Ekspeditsiooni juht Roberto Zagares kirjutab: „Itaaliasse tarnitud GAZ-69M on kõige ökonoomsem maastur, mida meie autoturult võib leida.“ Samuti võime kinnitada, et need maasturid sobivad pikkadeks reisideks tõepoolest suurepäraselt ja peaksid küllalt hästi vastu ka 60 000 km pikkuse distantsi.“

Lisaks otseselt ekspordiks toodetule algas 1962. aastal Nõukogude tehnilise dokumentatsiooni alusel GAZ-69 tootmine ka Põhja-Koreas. XX sajandi 60-ndate aastate keskpaigas aga hakati Rumeenias Kimpulungis masinaehitustehases ARO tootma GAZ-69-l põhinevat autot IMS (foto 1, foto 2, foto 3, foto 4, foto 5), mis säilitas küll GAZ-69 (ja GAZ-69А) kere, kuid sõitis Rumeenia mootori jõul.

Samuti tuleks ära märkida, et Gorki Autotehases töötati välja (ja UAZ-is toodeti seeriaviisiliselt alates aastast 1953) spetsiaalselt autode GAZ-69 ja GAZ-69А jaoks mõeldud kergehaagis GAZ-704 (foto küljel).

Sageli võis näha GAZ-69/GAZ-69А jäiga katusega varianti. Selliseid autosid valmistati paljudes autoremonditehastes ja mitte miilitsa ega postiteenistuse jaoks (nagu GAZ-19), vaid just reisijateveoks. Seejuures tehti taolised katused küllaltki hea kvaliteediga ja värvitooniks ei olnud sugugi alati khaki. Sellise sõiduki näiteks võib tuua Tartu tehases valmistatud ТА-24, mis põhines samuti mudelil GAZ-69A.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik mudelid on valmistatud töökojas “Uralskii sokol”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Märkasid viga? Anna sellest meile teada

Puudub flash