ZiL-137-137B

ЗИЛ-137-137Б

 

 

 

 

 

 

1970. aastal alustati BAZ-is ettevalmistusi tootmaks kõrgendatud läbivusega 10х10 ratastel autorongi, mis koosnes sadulveokist ZiL-137 ja aktiivsest poolhaagisest ZiL-137B, kusjuures poolhaagise rattaid käitas hüdroajam. Selle konstruktsiooni töötas välja ZiL-i Spetsiaalne Konstruktoribüroo – SKB ZiL (Специальное конструкторское бюро ЗИЛ – СКБ ЗИЛ), võttes aluseks sadulveoki ZiL-131V.
Sadulveokile ZiL-137 paigaldati hüdrauliline pump, mida käitas veoki mootor. Selleks kasutati spetsiaalset jõuvõtuseadet, mis kinnitus jaoturile. Poolhaagisele ZiL-137B paigaldati hüdromootor, mis alandava reduktori ja kardaanvõllide kaudu käitas haagise vedavaid sildu (samasuguseid nagu veokil). Hüdrauliline pump ja hüdromootor olid omavahel ühendatud kahe painduva kõrgsurvevoolikuga (süsteemi nimirõhk oli 100 kg/cm²), üks neist pealevoolu ja teine tagasivoolu jaoks (töövedelikuks oli õli R). Hüdroajam lülitus automaatselt sisse ainult siis, kui sõideti 1. või 2. käigul, kui voolumaht jaoturis langes või kui autorong tagurdas.

 

 

 

 

 

 

Autorongi kõigi rehvide rõhku sai sõidu ajal reguleerida. Kõigil ratastel olid pneumaatilised sõidupidurid. Sadulhaakeseadme maksimaalne lubatav koormus oli 3,75 tonni ja kogu autorongi kandevõime 7,2 tonni. Sõidukil kasutati ZiL-137 karburaatormootorit võimsusega 150 hj.
Autorongi tootmise käigus töötati tehases välja ja võeti kasutusele uued tehnoloogiad, nagu „hele jootmine“ („светлая пайка“) (kusjuures esimesed hüdroajami juhtsüsteemi klapikarbid tuli joota hõbedasulamiga) ja „hele puhtakspõletus“ („светлый отжиг“) (hüdraulikasüsteemi setetest puhastamiseks). Siinjuures tuleks märkida, et hüdraulikasüsteemide valmistamisel on tootmise puhtus äärmiselt tähtis ning selle saavutamiseks toimus hüdraulikakomponentide valmistamine ja koostamine erilistes tolmuvaba põrandaga ruumides ning sõidukile tohtis minna ainult spetsiaalsetes sussides.
Hüdraulikasüsteemi detaile kontrolliti eriti hoolikalt, koostetöödel kasutati hüdraulikasüsteemi läbipesemiseks spetsiaalseid stende, tehnoloogiliste protsesside stabiilsuse kontrollimiseks korraldati igas kvartalis (!) perioodilisi kontrollkatsetusi. Tehnoloogiliste protsesside keerukusega võibki seletada aktiiv-autorongide ZiL-137-137B vähest tootmismahtu – kuni 30 sõidukit kuus, kokku aga 1972 eksemplari. ZiL-137-137B autorongide tootmine lõpetati 1978. aastal.

Aktiiv-autorongi ZiL-137-137B kasutati järgmiste sõidukite koostamiseks:
9Т222 – taktikaliste rakettide kompleksi transportmasin 9K79 „Totška“ („Точка“),
9Т226 – transportmasin ZRK 2K11 „Krug“ („Круг“),
9Т227 – transportmasin ZRK 2K12 „Kub“ („Куб“),
АHB-2,5 (K-137B2) – liikuv leivaküpsetusplokk.
Samuti töötati selle kallal, et luua pontoonpargi sõiduki PPS-2 katseeksemplar.

Lõpuks võiks veel meenutada fakti, et Tšernigovi Eriautotranspordi Tehas TšZSA (Черниговский завод спецавтотранспорта – ЧЗСА) ehitas ZiL-137-137B konversioonšassiile metsatulekahjude kustutussõiduki АCL-20(137)-PK-1, mille tsistern mahutas 6300 liitrit vett.

Märkasid viga? Anna sellest meile teada