Moskvitš-G2-407

Москвич-Г2-407

I. A. Gladilini ja I. I. Okunjovi konstrueeritud Moskvitš- G2  ehitati 1956. aastal. Selle konstruktsioon oli identne aasta varem ehitatud Moskvitš-G1-ga , ainukesteks erinevusteks olid voolujooneline, suletud rattakoobastega kere ja rohkem forsseeritud (75 hj) mootor mudelilt 405 (arvestades 1956. aastal Moskvitš-G1 konstruktsioonis tehtud muutusi, võib öelda, et aastatel 1956-1959 eksisteeris mudelist G2 kaks eksemplari). Tänu uuele kerele ja forsseeritud mootorile tõusis auto tippkiirus 220 km-le tunnis.

1956. aastal saavutas tehase võidusõitja J. Tšvirov Moskvitšil-G2 kolm üleliidulist kiirusrekordit I grupi 5 klassi pikamaadistantsidel (rekordisõitude jaoks paigaldati juhi kohale voolujooneline kate). Edaspidi osales auto distants- ja ringrajavõidusõitudes ning selleks paigaldati autole 1959. aastal mudeli Moskvitš-407  mootor ja juhiistme kohale turvakaar – foto 1, foto 2. 1959. aastal osales J. Veretov Moskvitšil-G2 NSVLi meistrivõistlustel ning saavutas võidu kuni 2500 cm3 võidusõiduautode klassis.

Ainus ehitatud G2 eksemplar kanti maha 1963. aasta lõpus.


Märkasid viga? Anna sellest meile teada