Moskvitš–403

Москвич-403

Moskvitš–403 kujutas endast üleminekumudelit Moskvitšilt–407 Moskvitšile–408 ja seda  toodeti 1963. aastast 1965. aasta juunini nende mudelitega paralleelselt. Autol oli Moskvitši–407 kere ja mootor, kuid perspektiivse mudeli Moskvitš–408 esivedrustus, roolimehhanism, pidurid, mootorialune raam ja esiotsa kujundus. Piduri ja siduri pedaalid olid ripp-tüüpi ja siduripedaal varustati ka hüdraulilise ajamiga. Auto sai klaasipesuri ja uue kujuga rooli, mida hiljem hakati paigaldama mudelitele „408“ ja „412“ ning nende modifikatsioonidele, aga ka Iževski masinaehitustehase sõidukitele. Mudelite Moskvitš-403 ja Moskvitš–407 välimuses oli vast ainsaks erinevuseks Moskvitši-403 kroomitud korpusega kolmeosalised tagatuled ( Moskvitšil–407 olid need kaheosalised).

Kuni 1965. aasta juunikuuni laskis Moskva Väikeautode Tehas MZMA (Московский завод малолитражных автомобилей, МЗМА) välja 105 723 sedaani ja mitmesuguseid modifikatsioone. Nende hulgas olid lõunapoolses kliimas kasutamiseks mõeldud modifikatsioon „403Ю“ ja eksportvariant „403Э“.

Tehnilised andmed:

Mootor – neljasilindriline, töömahuga 1358 cm³ ja võimsusega 45 hj töökiirusel 4500 p/min;  klapimehhanism – OHV
Käikude arv – 4
Rehvimõõtmed – 5.60 – 15
Sõiduki mõõtmed: pikkus – 4040 mm, laius – 1540 mm, kõrgus – 1540 mm, teljevahe – 2380 mm
Kaal koos varustusega – 980 kg
Tippkiirus – 115 km/h